Kirjutamisest

Kirjutamine on mitmeski mõttes teraapia. Esialgu on see üleliigse auru väljalaskmine ja kui kogu kaasas lohisev liigsus on eemaldatud, siis on sees palju rohkem ruumi. Ruumi ilule. Ilule ja elule. Ilu hakkab sees õitsema ja poeb ka väljapoole, vormudes paitavateks sõnadeks, hellitavateks lauseteks, tervendatateks lõikudeks. See on säärane ilu, mida tasub maailmaga jagada. See eelnev teraapiline protsess võib pahatihti meenutada pigem kõige halva väljaoksendamist ja teps mitte kena olla. Seda on vaja, ilmtingimata, sest see aitab vaimsel tervisel paraneda ja hoiab meele stabiilse. Aga kõik pole jagamiseks. Pane kirja negatiivsed mõtted, blokid, piirangud, kõik, mis sind tagasi hoiab. Sodi, sirgelda, ela end sel paberil välja. Ja siis rebi tükkideks, põleta ära, jäta hüvasti. Sa ei vaja seda enam. Uus ja ilus ootab ees, nüüd on sus ruumi, et seda kõike vastu võtta.