Tag Archives: šokolaad

Tooršokolaad

Viimaks ometi jõudsin ka ise selleni, et teen kodus šokolaadi. Nagu paljud inimesed, kippusin arvama, et šokolaaditegu on mingi jube mökerdamine ja koostisainetega mängimine. Ometigi, olen ise sadu komme keetnud ja muude väiksemate asjadega mänginud. Alates veebruarist olen jälle šokolaadikommide lainel. Need pole küll tooršokolaad, sest nende tegemine sisaldab poešokolaadi sulatamist, mõne salajase komponendiga segamist ja siis vormi valamist. Siiski, tundub, et asjade loomulik jätk oli tooršokolaad. Eriti pärast seda, kui õppisin jaanuaris halvaateo ära. Imede ime, see nõuab vaid seemnete või pähklite purustamist ja mee lisamist. Muidugi on ka keerulisemaid retsepte, aga mul töötab see valem. Seesamiseemnetega läheb kõige paremini. Seemned kohviveskist läbi ja maitseks-“liimiks” natuke mett juurde. Kuna seemnetes on juba rasva palju, siis aitab nende purustamine ka seda vabastada ja toimib siduva vahendina. Ja ega šokolaadigi jaoks pole enamat kui 3 komponenti vaja. Ses suhtes, lihtne!

Kogused on, nagu ikka, meelevaldsed, kuna minu köögis valmivad paljud road “tunde järgi”. Igatahes, šokolaaditegu alustan rasvaine sulatamisega. Hetkel kasutan kookosõli (toatemperatuuril tahkes olekus), kuna kakaovõid ei õnnestunud saada. Tõsi, kalli hinnaga saab igast ökopoest kakaovõid, aga ma hoian praegu silma peale Suhkrukunsti kakaovõil. Kiire internetiotsing tuvastas, et just sealt saab kõige mõistlikuma hinnaga. Minu kookosõli on pärit aga Umamist. Tean-tean, kookosõli kohta levib igasugu jutte, aga mina olen otsustanud neid heamaigulisi uskuda. Rasvainele lisan kuhjaga kakaopulbrit, seda mõru ja suhkruvaba. Siin tuleb jälle mängu mõiste “maitse asi” ehk lisada tuleb nii palju, kui tumeda šokolaadi isu parasjagu on. Ja lõpuks tuleb magustaja. Hetkel olen teinud mee ja suhkruga ning pean tõdema, et suhkur ei taha väga hästi lahustuda. Segan, segan, aga ikka on kristallid. Eks mõne siirupiga või tõepoolest meega ole pisut lihtsam. Plaanis on ka looduslik suhkruasendaja stevia ära proovida. Kui kõik kokku möksitud, kallan vormidesse. Suhkrukunsti poodi külastades hankisin nunnud kiisudega vormid ja ka sellised vormid, millega saab ise šokolaaditahvleid teha. “Nagu päris!” õhkaksid mõned. Ma ei õhka. Sest ei ole “nagu”, ongi “päris”. Olen vormidesse lisanud ka pähkleid, suhkrustatud ingverit (ise tegin!) ja kuivatatud jõhvikaid. See mõrum maitse on mulle niivõrd meeldima hakanud, et hetkelgi ootab külmkapis uus laar oma šokolaadi. Isu oli lihtsalt nii suur! Kuna šokolaadi kaob nii kiirelt, siis pilte veel pole …

Advertisements
Kõrval

Tahtsin teha midagi rahvuslikku ja samas võimalikult eestimaisest ja naturaalsest toorainest. Rukkijahu põhja, hea kohupiim peale ja natuke veel kamapuru ning oligi valmis! Põhi: 200 g võid 2 dl suhkrut 1 muna rukkijahu Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa edasi vahustades … Jätka lugemist

Lähimineviku toidukatsetused

Selleks, et ma ei unustaks, mis keele alla viis!  Siin on retseptid, mida ma ise leiutanud pole. Pildidefitsiit valitseb ka selles postituses. Sünnipäeva- ja muidu tuhinas ununes sellega tegeleda. Pealegi, puudub mul ikka veel korralik fotokas. Selle vea loodan lähima kuu ajaga parandada.

1) Jõhvika-kastani brownie’d
Retsepti leidsin Jamie Oliveri varamust. Tema variant sisaldas kirsse, aga hankisin poest hoopis jõhvikad. Vesikastanid tõin seekord Piprapoest. Olin juba Stockmanni suundunud ja hoidsin kastanikonservi käes, aga siis lugesin pakendilt, et maaletoojaks on Piprapood ning kuna see sealsamas lähedal, seadsin sammud hoopis sinna. Ja oligi odavam. Sai lõpuks ka see tore poeke ära külastatud. Jälle üks selline koht, kuhu ei tohi palju raha ega pangakaarti kaasa võtta – see kulub lihtsalt ära! Suhkru kogust vähendasin 300 grammilt 200-le. Magusad ja keelt alla viivad olid need koogikesed nii või teisiti. Küpsetasin pisut liiga kaua ainult, ei jäänud seest natuke kleepuv, nagu Jamie soovis. Pakkusin neid sünnipäeval. Igatahes, Alisa oleks võinudki neid sööma jääda!

2) Avokaado-sidrunikreem
Veel üks sünnipäevatoitudest, mis samuti kenasti kaubaks läks. Maitses ühendatud avokaado kreemisus ja sidruni hapusus. Mõnus! Allikaks särtsaka välimusega kokaraamat “Party Basics”, mille väga ammu soodusmüügist soetasin. Lisaks isuäratavatele peotoidu retseptidele (lihtsatest näksidest pearoogade ja magustoitudeni) on seal ka ideid ja näpunäiteid peo pidamiseks. Üks mu lemmikraamatuid. Kreemi tegemine seisnes avokaado püreestamises ning sellele sidrunimahla, suhkru, jogurti ja hapukoore lisamises. Imelihtne!

3) Kurgiraita
Dipikaste juba varem ülistatud raamatust “Party Basics”. Kurk, piparmünt, jogurt, köömned, koriander, sool – värske maitsega kooslus. Koriandriga pingutasin natuke üle, peab järgmisel korral hoolikam olema. Külalised imestasid, kuidas saab dipikaste nii suurte tükkidega olla. Sees olid kurgikuubikud, andis pigem salati mõõdu välja. Eks seepärast need porgandid väga tihti seal sees ei käinud ka, neid söödi rohkem niisama. Mulle maitses.

4) Maapähklivõiga dipikaste
Kuna üks dipp oli mahe, siis tegin teise rammusama ja vürtsika. Kurb on see, et suurem osa sellest konutab ikka veel kurvalt külmkapis. Maitsesin, on veel söödav. Sisaldab taimeõli, karripastat, kookospiima, maapähklivõid, suhkrut, soola, veiniäädikat. Allikaks “Basic Cooking” (leidsin kaltsukast, kui otsustasin igaks juhuks raamatuhunnikust end ka läbi närida; seal oli palju inglisekeelset kirjandust ja lootsin Vonneguti või muud huvipakkuvat autorit leida; maksin 49 krooni) – sarnane raamatule “Party Basics”, aga esikaanel on sidrun. Sidrun on tavaline, igapäevane, lihtne. Sellest raamatust leiab ka mõnusaid toite ja alguses on ka pisut toiduvalmistamistehnikaid õpetatud. Tegin sellest raamatust kunagi imemaitsva sidrunikoogi ja soolast kraami (chili con carne mekkis hästi). Ootel on šokolaadipuding, creme caramel … ja kui nüüd raamatut lappama hakata, tekib masendus, et ei jõua kõike teha, kuna keegi ei jaksa ära süüa. Peaks rohkem pidusid, koosviibimisi korraldama, oleks põhjust kokata.

5) Laimilimonaad
Oh, see oli nii suur õnnestumine ja hea avastus, et tegin eile kappi konutama jäänud laimidest uue laari. Viimase tilga jõin täna rongiga kodu poole sõites. Sellele mõeldes tekib kurgus kuiv tunne ja sooviks üht karget sõõmu lonksata. Aga mida pole, seda pole. Kuna see on suurepärane jook, kirjutan kiirelt siia ka ümber. Ja muidugi on allikaks “Party Basics”, raamat, mille kaanelgi on laimi pilt. Kujundus on põhjendatud sellega, et sidrun on tavaline, aga laim tähendab juba pidu, kuna laim on eriline!

Loputa kuumas vees 4 laimi. Koori õhukeselt, nii et valget kooreosa kaasa ei tule. Pane laimikoor kreeka pähkli suuruse ingveritükiga (kooritud ja viilutatud) kaussi. Aja klaasitäis vett keema. Kalla laimikoor ja ingver üle kuuma veega. Vett on vaja vaid nii palju, et kataks. Ülejäänud veele lisa 1 klaas + 2spl suhkrut ja keeda siirup. Jahuta siirup ja sega sellesse laimidest välja pigistatud mahl. Jäta seisma. Järgmisel päeval kalla laimikoore ja ingveri pealt vesi siirupivedeliku hulka. Lisa 3 liitrit gaseeritud vett. Serveeri jääga. Retsepti juures on veel soovitusi, kuidas asja põnevamaks muuta: võib lisada rummi, viina, džinni ja toonikut (neil juhtudel jätta gaseeritud vesi ära, täita klaasid jääga ja valada siirup + alkohol nende peale). Sidrunilimonaadi tegemiseks jätta ingver välja ja asendada laimid 2-3 sidruniga.

6) Lihapallid
Münt, koriander, petersell ühes lihapallis ja ei mingit muna! See “Kaalulangetaja kokaraamatust” pärinev retsept läheb kindlasti kordamisele. Tegin need (oli nädalaid tagasi, aga siiski meeles) enne trenni valmis ja maitsesin ühe, latiinorütmides zumbatades suutsin vaid kodusootavatele hõrgutistele mõelda – see maitse oli mällu sööbinud!

7) Kohukesed
Sattusin vaimustusse esimesest silmapilgust, kui Aniitrami blogis retsepti otsa komistasin. Nii geniaalne! Ise kodus kohukesi teha! Proovisin vormidena ka fooliumiga vooderdatud munakarpi kasutada, et saaks sellised pisikesed ja nunnud magusakesed, aga sealt oli tunduvalt raskem neid hiljem kätte saada kui hõbepaberiga kaetud poolekslõigatud papptorudest, mida ka Aniitram originaalis kasutas. Fooliumit oleksin pidanud ka ettevaatlikult käsitsema. Rebenes mitmest kohast ja osa šokolaadi läks selle alla, nii et pärast olid kohukesed, kust väiksed fooliumitükid välja turritasid. Põhimõtteliselt on kohuke šokolaadiga kaetud kohupiim. Ei tohiks keeruline olla. Igatahes, maitselt tulid minu omad võrratud: lisasin kookoshelbeid ja -siirupit, aga konsistentsiga peab veel vaeva nägema. Glasuuri ei suutnud ma korralikult laiali ajada, nii et see jäi üsna paksult kohati. Natuke kõva oli. Peaks mõtlema, kuidas saada õhuke šokolaadikiht. Äkki peaks šokolaadi sisse midagi lisama? Katsetan kindlasti veel. Proovimata on veel moositäidisega isendid ning kuna meil on siin suured lemmikud Bono Toffee kohukesed, mis iirisemekist lausa nõretavad, siis üritan neidki järele aimata. Äkki sulatada iirisekomme ja nii glasuur teha? Või teha ise pehme iiris …

P.S. Tegin otsuse “Basic Cooking” korralikult läbi töötada. Lapates jäi nii mõndagi silma. Nüüd tuleb vaid mõnda aega ajakirjadest, blogidest ja teistest kokaraamatutest hoiduda, et ei tekiks kiusatust muid allikaid kasutada. Või siis ei hoia eemale ja vaatan, kuidas “Vajab proovimist” retseptide kaust tuliseks keraks paisub ja mind ühel heal päeval oma raskusega lämmatab. Keeruline. Toit&Trend potsatas ka postkasti just. Katsetasin üht retsepti ja sain ajakirja tasuta + enda pildi ja kommentaari kohupiimavormi kõrvale.

P.P.S. Ühe pildi siiski leidsin: lihapallid.