Puhastumine ja uus elu

Esmaspäeval sõin veel Saidafarmi mõnusat juustu ja teisipäeval hävitasin viimased koduleiva jäänused. Edasi? Köögi- ja puuviljad ning viimaks paast. Juba nädala alguses sõin palju värsket kraami ja nautisin seda täiel rinnal. Kolmapäeval kogesin kahte elu parimat trenni: tantsuliigutused zumbas tulid ülima kergusega ja kõik õnnestus ning joogas suutsin painutada kaugemale kui tavaliselt, saavutades paaris harjutuses uue taseme. Neljapäevane metsajooks oli mõnus ja rahulik, nii et seegi pakkus meeldiva elamuse. Seda ehk ka seltskonna tõttu. Oh, elujooksjad! Reede hommikul sõin ühe apelsini ja kiivi ning siis läksin üle teedele ja veele. Reedene zumba oli samuti ülimalt kerge ja viimaks olen ma hakanud aru saama, miks treener kogu aeg nii särav on ja kõik naudib. Õnnelik olles on see ju imelihtne. Pärast saunas hakkas natuke katus sõitma, aga jõudsin kenasti koju ikkagi. Laupäev, teine paastupäev, möödus elujooksjatega Pedassaarele matkates. Natuke külm oli, aga samas täitsa tehtav ja enesetunne oli veel hea. Õhtul sai veel Estonias kontserdil käidud. Tore, tore, tore. Täna lõuna paiku jõin pool liitrit astelpajumahla ja nüüd ootab kapis isepressitud kapsa-peedimahl, hiljem ka hapukapsa-peedisalat. Täitsa lõpp, kuidas ma seda toorest kraami armastan! Hetkel asun ka kakaovõid tellima ja üsna varsti teen ise tooršokolaadi. Mulle täitsa meeldib see uus trend, mispraegu elujooksjate seas levib. Täna kasutasin ära ka sünnipäevaks saadud Apollo kinkekaardi ja tegin end veel õnnelikumaks kahe Aive Luigela raamatuga “Targalt toitudes terveks” (1. ja 2. osa).

Miks paast? Tundsin, et on aeg puhastuda. Elujooksus olime ka rääkinud, et märtsis võiks üheskoos paastuda. Viimaks oli ikka nii, et mina ja Kristjan selle ette võtsid, kuigi paar inimest puudutas seda veel õrnalt, olles pisut ka moraalseks toeks. Järgmisel nädalavahetusel on lihavõtted, nii et tuli enne ära teha. Samuti pole veel ka tõsisem jooksuhooaeg alanud. Ja üldse, noh, kevad! Puhastumise ja uute alguste aeg. Vana saast välja ja uus hea sisse.

Kuidas keha reageeris? Kolmapäeval tekkis väike köha ja laupäeval ehk paastu esimesel päeval tuli kimbutama nohu, mis siiani taandunud pole. Paastuaegsed ööd on olnud väga rahutud ja külmad ja nohused, aga selles on oma osa kindlasti ka ärevusel (heas mõttes) ja vannitoas kolistavatel kassidel, kes reedel sisse kolisid. Peavalu minuni ei jõudnud ja üleüldse on väga rõõmus olla, kui nohu välja arvata.

Mis edasi? Mõnda aega mul lihaisu pole ja arvan, et jätkan sel rajal, kuhu juba astunud olen, ehk eelistan võimalikult vähe töödeldud ja naturaalset toitu. See tekitab lihtsalt niivõrd hea enesetunde. Liha, kala – jah, natuke ikka, aga suurimad neelud käivad köögiviljade (eriti peet) ning talukohupiimade järele. Mmm, talujogurt murakamoosiga. Mul on ka väga palju erinevaid jahusid – oder, kaer, rukis, mais, riis, tatar, speltanisu – ning kavatsen edaspidi vaid neid kasutada. Mmm, nii hea, nii hea.

Isikliku elu kohta võin nii palju öelda, et kuigi une- ja söögimustrid on ärevusest ja õnnetundest häiritud, siis … parafraseerides Hurts’i lugu “Better Than Love”: 

Every second is a lifetime /…/

And it feels better than love

Seda, et ma pole elu sees nii õnnelik olnud. Kogu maailm tundub ilusam ja ma olen avatud, nii avatud. 

Advertisements

Vürtsikas kohupiimakook kõrvitsa, ingveri ja tšilliga

IMG_4020

Põhi:

  • 100 g toasooja võid
  • 3 dl odrajahu (kasutasin Kaarli talukauba täistera odrajahu)
  • 50 g suhkrut

Haki või väiksemateks tükkideks ja näpi odrajahu ja suhkruga taignaks. Võid kasutada ka köögikombaini. Suru põhi lahtikäivasse tordivormi.

Sisu:

  • 400 g kohupiima
  • 300 g hapukoort
  • 2 muna
  • 5-6 spl mett
  • kõrvitsapüreed
  • 1 tl jahvatatud ingverit
  • 1 tšillikaun

Klopi munad lahti ja lisa kõik ülejäänud täidiseained. Tšilli on soovituslik võimalikult pisikesteks tükkideks hakkida. Mina kasutan sellistel puhkudel köögikääre. Sega ained hoolikalt läbi ja kalla vormi. Küpseta 180-kraadises ahjus nii tunnike, kuni kohupiim on ilus kuldne.

Kaunistus: 

  • 50 g šokolaadi
  • maasikaid

Tõtt-öelda tekkisid maasikad koogile poolkogemata. Kook oli juba laual ja seal oli ka kausitäis maasikaid, mis üks külaline kaasa tõi. Teisi külalisi oodates tekkis idee, et paneks maasikad ka koogile ja juurde panin ka sulatatud šokolaadi. Nii see kook ilusaks muutuski.

IMG_4032

Kõrval

Tahtsin teha midagi rahvuslikku ja samas võimalikult eestimaisest ja naturaalsest toorainest. Rukkijahu põhja, hea kohupiim peale ja natuke veel kamapuru ning oligi valmis!

IMG_3809

Põhi:

  • 200 g võid
  • 2 dl suhkrut
  • 1 muna
  • rukkijahu

Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa edasi vahustades muna. Lisa taignasse rukkijahu ja sega hoolikalt läbi. Kata suure vormi (mul oli enam-vähem plaadisuurune) põhi küpsetuspaberiga ja pane sinna põhjataigen. Pane täidise valmistamise ajaks külma.

Täidis:

  • 3 muna
  • 200 g kohupiima (Otto 8% Ricotta)
  • 2 dl hapukoort
  • 500 g kohupiimakreemi (Saidafarmi magus kohupiim)
  • 100 g suhkrut
  • 2 sl kakaopulbrit
  • šokolaadi

Klopi munad kergelt suhkruga lahti, lisa kohupiim, hapukoor ja kohupiimakreem ning kakaopulber. Sega korralikult. Kalla täidis põhja peale vormi ja haki sisse šokolaad.

Kate:

  • 1 dl kamajahu
  • suhkrut
  • 50 g võid

Sega katteained kokku, et moodustuks puru. Pudista koogile. Küpseta 150 kraadi juures, kuni kook on küps ehk tahke.

Kohe ahju!

Enne ahjuminekut

Kaunistus: 

  • šokolaadi
  • martsipani (+ sinine toiduvärv)

Kaunistuseks riivi või sulata  šokolaadi ja pudista/kalla koogile. Tegin ka martsipanist rukkilille ja asetasin selle koogile. Kook on parim järgmisel päeval, hoia seni külmas.

50 klassikut. Naised.

Tõtt-öelda alustasin selle raamatuga Egiptuse reisi ajal ehk enam kui kuu aega tagasi. Lood märkimisväärsetest naistest saatsid mind rannas päikese käes peesitades ning hiljem ka Tallinna ühistranspordiga ringi sõites. Nüüd sain siis raamatu viimaks läbi.

Naisi oli seal raamatus igasuguseid: päriselt elanud inimesed ja fiktsioonid elasid sõbralikult järjestikustel lehekülgedel. Poliitikud, kuningate abikaasad, nunnad, võrgutajad (et mitte öelda prostituudid), kirjanikud, lauljannad, näitlejannad ja muidugi ka Barbie. Valik oli kirju. Mõne puhul nagu midagi väga erilist ei märganudki. Eks see valik ole muidugi ka subjektiivne, lähtudes raamatu autorist. Valitud naised olid kas võimukad oma tahte läbi surujad või karmis maailmas ellujääjad, kohanejad. Nii seda kui teist. Kõlama jäi vast see, et nad oskasid meeste maailmas endale väikse kohakese välja võidelda kas ühel või teisel moel. Mõned hukati, mõned elasid õnnelikult või vähem õnnelikult oma loomuliku lõpuni.

Kui rääkida natuke tehnilisest aspektist, siis raamatu tõlge häiris mind peagu igal leheküljel. Originaalkeeleks oli saksa keel ja seetõttu võis leida ka kohmakaid struktuure. Sõnade järjekord oli tihti vale ja mõjus veidrana. Samuti ei saa ma aru, miks olid pealkirjad (näiteks raamatute puhul) kaldkirjas, kui eesti keeles pannakse need jutumärkidesse. Kaldkiri on pigem inglise keele teema. Kõige õõvastavamad olid muidugi näited maltsainglusest ehk täiesti tõlkimata jäetud sõnad. Tõsi, need olid üldjuhul kaldkirja pandud, nagi peab, aga enamikel juhtudel olid need tarbetud ja lihtsalt koledad. High school’il on ju eesti keeles vaste olemas ja power’gi näeb eesti keeles ilusam välja. See raamat oleks tahtnud teravamat keeletoimetajat.

Mida ma sellest raamatust õppisin? On võimalik olla eriline, kui selleks jagub tahtejõudu. Ma arvan, et olen uhke, et olen naine. Ei, ma ei arva, ma tean.

Sikh on a motorcycle

Today, I was working on an eBay article about motorcycle helmets and came across with the following paragraph of law.

On all journeys, the rider and pillion passenger on a motorcycle, scooter or moped MUST wear a protective helmet. This does not apply to a follower of the Sikh religion while wearing a turban.

What can I say? Doesn’t feel safe to me, unless the turbans have never-before-mentioned hidden powers that can protect the wearer. On the other hand, how many Sikhs have you seen riding a motorcycle? Probably there must have been some because they made a law for this. And what about other religions? Muslim women should leave their burkas on? Actually, I found a photo of a Sikh on a motorcycle. Looks like it’s a growing trend.

Image

Video

Toddlers & Tiaras – freaky!

If you sometimes stay up too late, then you probably know what this show is. Do not recommend, unless you want to have a really surreal experience or no longer care about your brains.

Dinner for one

Ready-made and packaged dinner for one is probably the saddest product in the store. Ready-made food is already kind of sad because it lacks warmth and that personal touch that makes every meal special. Eating alone is another sad thing an individual can experience. Cats eating their Royal Canin at the same time you take out your bowl do not count. I don’t buy ready-made food nor do I have the ability to cook just one portion. The more, the merrier. One day maybe I won’t have to eat those portions, divided on separate days, all by myself.