Kassiarm

Täna käisin jälle Kassiabis koristamas nagu kolmapäeviti ikka. Üllatusin. Nii siirast rõõmu ja kiindumust pole ammu kohanud. Jaša on hall kassipoiss, kelle käpp on katki. Ta hoiab seda käppa üldjuhul ikka üleval, aga suudab väga hästi hüpata. Hiljuti selgus arsti juures ka see, et tal on luumurd ja loomaortopeedid nuputavad praegu, kuidas sellega tegeleda. Haige käpa pärast veedab Jaša aega puuris. Kui koristamas käime, laseme ka teiste sekka põrandale muidugi. Täna tahtis ta pai saada. Istus tooli peal ja ootas. Tegin. Siis sattus ta nii hoogu, et hakkas üha enam lähedust otsima, üritades oma haigete käpakestega mööda mind lausa üles ronima hakata. Kükitasin põrandale, et nägu talle lähemal oleks ja ta pani mulle käpad ümber kaela, jätkates valju nurrumist. See elusolend oli õnnelik, et sai minuga aega veeta ja ta kallistas nii ennastunustavalt, et ma heldisin. Samas, minu enda Mjauki on hakanud ka võõristusest üle saama ja käib mitu korda päevas pai küsimas. Peaga müksamine meeldib talle ka. Kui koju tulen, siis Miu tavalisetl magab, aga Mjaukike juba ootab. Selline hellahingeline olendike. Homme tuleb mulle üks kassilaps hoiukodusse elama. Arvata on, et järgmine kaunishing, kellega hellusi vahetada. Oh, kassid!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s