Veel kord maratonist

Juba kaua olen soovinud blogimisega tegeleda. Nende päevade jooksul olen korralikult märkmeid teinud ning ideealged paberile pannud. On aeg nende aruteludega silmitsi seista. Kui kauem viivitada, siis juhtub see, et need märkmed kaotavad oma väärtuse ja tähtsuse ning eluliselt olulised asjad jäävadki tähelepanuta. Tunnen, et need ideed väärivad käsitlemist, mitte unustust.Alustan taipamisest, miks Karl jooksis maratoni kiiremini kui mina, olgugi et ma olin 11 kuud varem otsuse teinud ja ettevalmistustega alustanud. Arvan, et ta oli rohkem kohal kui mina, kuna ta suutis jooksu rohkem nautida. Olin kuidagi sellesse kinni jäänud, et maraton on raske ja pingutav ning see tingis raskema kogemuse. Tagantjärele vaadates adun, et olin kuidagi endas kinni ega saanud täit kogemust. Karl nautis maratoni, kuna ei keskendunud raskustele. Jah, pärast olid nii tal kui mul lihased ja liigesed valusad, sellest ei pääsenud kumbki. Ta tuli ja jooksis, aga ei kavatse seda uuesti teha. Ehk oligi tal seepärast kergem, et ta ei kavatse seda korrata. Nii arvan mina, aga päriselt?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s