Rubriigid: Filmiilm
Heitsin kõrvale oma eelarvamused vanade spordifilmide suhtes – liiga palju sporti ennast ja vähe isiksuse avamist või muid tagamaid – ning vaatasin täna ETV-st mängufilmi “Lurich”. Meie maailmameistrist maadleja. Film oli mõnusalt lühike (1:20) ja piisavalt hoogne, et oleks mõnus jälgida. Vanaaegne Tallinn näis mõneti kummaline, aga armas. Pariis magasin ja inglismagasin. Prantsusmaa ja Inglismaa olid tollal kõva sõna. Välismaa ikkagi.Film võitis mu kiindumuse aga hoopis alguskaadritega Haapsalu raudteejaamast. Kusjuures seda esitati hoopis Balti jaama pähe. Haha. Ei peta ära, kui Haapsalust pärit oled.
Georg Lurich oli vastandatud nii mõnelegi tegelaskujule. Ta oli igati õilis ning põhimittekindel inimene, kes keeldus kaotamast, kui tegelikult tal jõud vastasest üle käib. Ta hindas ka karskust. Sportlane. Eesmärgile orienteeritud. Enesest hooliv. Nii võidetakse maailmameistri tiitleid, olgugi et pahelisemad inimesed üritavad kaikaid kodaraisse loopida.
Mis seal ikka, nüüd magama.
Rubriigid: Eluolu
Tõsi ta on, et keskkooli ajal tekkinud sõprused kestavad kauem ning on lähedasemad. Ülikooli minnes ollakse juba väljakujunenud isiksused ning enamasti omatakse kas või ebamäärast ettekujutust tulevikust. Eesmärgid, ka need on olemas. Mingil määral. Huvitaval kombel on nii, et saan küll kursusekaaslastega hästi läbi, aga oma vaba aega veedan teiste inimestega. Nendega, kellega koos üritusi korraldame. Kohtume koosolekuil või sotsiaalsetel kogunemistel. Nemad teavad rohkem kui need, kellega koos loengus istun ja vahetevahel ka grupitööd teen.
*”Ma olen nii kõva mees, ma olen ju-uuumal!” – nii hüüdis üks kahtlase välimusega mees esmaspäeval raekojaplatsil. Korduvalt. Valjusti.
Jõulud: Riisiperes Karli pere ja Miuga; mängisime palju Wii-ga
Aastavahetus: White Spirit Forever; kokkasime köögimeeskonnaga 50 inimesele ja olime väga hõivatud. Hiljem läksime Rõuge kanti suusatama ja siis ei pidanud enam süüa tegema. Siiski, aeg köögis oli meeldiv, kuigi sain 31. õhtuks põlve- ja seljavalu – terve päev püsti toimetamist. Kütioru suusakeskuses proovisin mäesuusa ära. Enamiku ajast veetsin hanges pikali. Suusaliftiga sõita ma ei oska, selle järel maas lohiseda aga küll.
Eksamid: Peagu valmis. Ülehomseks on vaja vaid tuutori õpimapp esitada ning seda kaitsta. Viimistlen, vaatan üle. Eksamiperiood oli vahepeal üpris pingeline: 3 kirjalikku, 1 essee, 1 õpimapp, 1 suur lõppraport. Elasin üle. Huh.
Leedu: 15.-18. jaanuar; seminar ‘Work2Change: Voluntary work and democratically governed youth NGO-s’; tõsine töine nädalavahetus, ajuragistamine. 1 mõistele mitmest eri küljest lähenemine. Palju erinevaid harjutusi.
Kirurgia: Täna. Lõigati üks hammas välja ja eemaldati ülemine huulekida. Huh. Põsk on paistes ja suu hell, verd immitseb ka. Suus on õmblused. Saan süüa ainult pehmet toitu, st. elatun jäätiskokteilidest, tomatimahlast ja jogurtist. Kirurgile meeldiks ka mu tarkusehambad välja lõigata ja pisut luud puurida. Ööööh. Pean oma ortodondiga rääkima. Saan varsti breketid. Mitu valuvaigistit ma täna võtnud olen? 4-5?
